Aimdus

Läbi udu kuulsin häält

Kummalist ja hella

Justkui kuiskil kaugel oleks

Löödud rõõmukella

Pilk mul eksis sihitult

Sinu särasilma

Mis nii pelgav-lõbusalt

Uuris inimilma

Kadunud lootus

Laias taevas lendab kajakas

Kui järeljäänd lootusekiir

Jaksust jääb tal ent vajaka

Jõuda sinna, kus merepiir

Linnuke lendab ja lendab

Kuni väsib nõrguke tiib

Ja siis ta kukutab enda

Kaugele sealt, kus merepiir...

Laksuvad tormised lained

Ja vilistab vihane tuul

Julm mäslev meri saigi need

Kurnatud linnukse luud

Läinud on tilluke lootus

Alles vaid hävitav surm

Kadunud närvesööv ootus

Ja võluva päikese hurm

Vihmaloits

Vihm, sa sõua ruttu ära,

vabadust las maitseme!

Jäta maha ilmakära,

lund on varsti külluses!

Vihm, sa muudad ilma soojaks,

lakkamatult pladistad...

Ole parem rõõmu toojaks –

jõuluks ära ladista.

Sind ma palun, hardalt anun

ära manangi su nüüd

Sinu olek siin on vanund,

loits on tõhus, vaikne hüüd!