Showing posts with label juuni. Show all posts
Showing posts with label juuni. Show all posts

Jan 29, 2012

Sa ütlesid, armastad mind

nimetada armastuseks sunnitud ideid
arvasin, et oled selleks mõnevõrra tark
siiski varjamatult miski ühendab kaht meid
oled minu ajaviide mina sinu kark

olen sinu nakkushaigus, obsessiivne aps
häire, milles haigena mind meelsamini näed
naeran veidi küüniliselt, kalgilt nagu laps
inimene olla võib ju erakordselt õel
ründan endast nõrgemat sind välja vilistan
anna mulle andeks ainult kaitsta püüan end
sina püüad nakatada katku minu meelt
mina sinu sümptomitest vabastada end

armastus või kinnismõte
õnn või õhuloss
mida peaksin otsustama sinu asjus kord?
armastus või obsessibvsus
õnn või meelepett
sina oled rikkis mina igavlevalt morn

usssssõber

kaob kontroll ja väheneb võim
haarde lõtvudes sageneb sõim
ma ei karda su pettumust, viha
ma muigan ja lahkun su teelt
kuid su nuuksete kajakakisa
murrab muserdab masendab meelt



kahju küll

ma ei kummarda enam
ma ei loobu enam su kasuks
alateadlikku sappi mu vastu
sul alla ei neelata tasuks

loobu soovist mul väänata kätt
vali võrdsus.
või hüvastijätt

armastan teda

armastan teda
ükskõik, kas ma tohin
armastan teda
ükskõik, kas ma pean
armastan teda
ükskõik palju ohid
temaga ainsana olla on hea
armastan teda
kui keelatud vilja
armastan teda
kui põhjatut ööd
armastan teda
need sõnad kui pillan
langeb ta niuetelt voorusevöö
armastan teda
nii, et keegi ei märka
armastan teda
nii, et võpatab maa
armastan teda
nii kui hommikul ärkan
teades, et iial ma teda ei saa

***

mis teed nii üksi sel õhtusel tunnil
kui päike nukrutseb metsa all
ja sulle tundmata loomusunnil
on sinugi mõtete värvuseks hall?

kui olevik hetkekski naeratab sulle
siis tüdinult, väsinult pöörad sa pead
ja iseend kukutad möödunu tulle
kus tühised tunduvad tänased vead

Kahtlus

Kas üldse on mõtet sel olemisel
Kui vastikus üdini tungib?
Kas üldse on mõtet tulemisel
Kui keegi alati kedagi sunnib?

Ja miks alati tarvis on viriseda
Kas siis elu ülevust tõstab see
Valin omale ohvri, et iriseda
Sinna just viibki mu eluidee

Täiust vaid nõuan maailmalt ja elult
Mis õigusega kui pole isegi veatu?
Oma raskuse teistele poetan õlult
Mis teha kui selliseks olen kord seatud