mis teed nii üksi sel õhtusel tunnil
kui päike nukrutseb metsa all
ja sulle tundmata loomusunnil
on sinugi mõtete värvuseks hall?
kui olevik hetkekski naeratab sulle
siis tüdinult, väsinult pöörad sa pead
ja iseend kukutad möödunu tulle
kus tühised tunduvad tänased vead