usaldamatus pühib sõbrad mu teelt
ehk haavunud olen ma liialt
3-4 maski mu siiruse ees
kes lõplikult võtaks need viia?
reklaamide tuimad nimetud näod
vaid nemad on jäänud mind mõistma
kuna pisarais silmile küünistan käed
kui elurõõm nina ees hõiskab
raske on maailmas elada üksi
hääletult nutta kui paugutan uksi
kord põlema süüdatud sillad
ei kanna mind enam, on hilja
