Kahju

usaldamatus pühib sõbrad mu teelt

ehk haavunud olen ma liialt

3-4 maski mu siiruse ees

kes lõplikult võtaks need viia?

reklaamide tuimad nimetud näod

vaid nemad on jäänud mind mõistma

kuna pisarais silmile küünistan käed

kui elurõõm nina ees hõiskab

raske on maailmas elada üksi

hääletult nutta kui paugutan uksi

kord põlema süüdatud sillad

ei kanna mind enam, on hilja

armastan teda

armastan teda

ükskõik, kas ma tohin

armastan teda

ükskõik, kas ma pean

armastan teda

ükskõik palju ohid

temaga ainsana olla on hea

armastan teda

kui keelatud vilja

armastan teda

kui põhjatut ööd

armastan teda

need sõnad kui pillan

langeb ta niuetelt voorusevöö

armastan teda

nii, et keegi ei märka

armastan teda

nii, et võpatab maa

armastan teda

nii kui hommikul ärkan

teades, et iial ma teda ei saa

Entusiasm

Kirjutatud 9. klassis bioloogia tunniks kodutööna

näe, vaata poissi keset metsa

kel krõpsupakk on tühi pea

ta kile viskab põõsa otsa

ja sammu minekule seab

ning jälgi neiut tänaval

kes siidripurgi seltsis

üle õla, pilgul säraval

purk puhata saab rentslis

tohohh! üks tehas künkal kõrgub

ja kõrval jõgi kaunis lai

heitvesi laulvalt vette nõrgub

fui, jäle lausa on see hais

sirutan käe ja pillan!

loodus on prügikast

reostan! mu tegude vilja

kord maitseb mu lapselaps

Abuse

learn to know me, benefit

see my butt and give a kick

make it so I land in gutter

„sorry pal” silently mutter

take advantage as you wish

don’t forget a slimy kiss

smooooooooch

No more

She may be lonely mentally

But physically she flies

Even though it’s primitive

To form one night lasting binds

Flying from one bed to another

All the time she’ll seek

Somebody to blow her cover

Someone real to keep

Day before she went out dancing

Morning finds her crawling home

A sweet tall body that she fancied

For a night was all her own

When all was over she got paid

Wanted love but just got laid

He was nice, yet she could see

„Outside bed he’s not for me”

She’ll never dare to ask for more

She never shall admit

Into pieces she is torn

Pieces that wont fit

(no more)

sick

there is a line

a wall, a visible fence

between my thoughts and reality

all day I lie

and silence common sense

while I really ought to end my vanity

nights go by fast

but daytime is hell

how long will I last

with noone to tell

deep energy rushes

yet soon fades away

darn reality crushes

my dreams for today

and I remain silent

I don’t tell a soul

that I feel tired

and awfully cold

stress

ma karjuksin

hädise vihaga

ja raevutseks

jäämata pidama

te ei kuuleks

ainumast heli

ega hooliks

just nagu seni

ah oleks mul köis või terav žilett

revolver või mälumuutev tablett

siis lahkuksin

põgusa hetkega

ja põgeneks

jäämata pidama

te kuuleks

üürikest heli

mu surmakarjeid

nii keni

once

you conquer me

ferociously

like a wave comes over me

enchanted eyes and inner lies

make me feel commited

but reality is tricky

I look at you

feel like a fool

and passion’s taking over

all I know is I want more

your face your lips I do adore

your hands slide on my body

oh flesh is truly weak

I don’t think or care, I’m ready

your embrace is what I seek

I could lay like this forever

to feel your touch of heaven

I raise the bets and kiss you sweet

love itself has thrown a feast

sad

a tiny dirty window

my link to outside world

solitude’s my kingdom

love is what I yearn...

Lummutis

Kõnnin

            Pimedad kesklinna tänavad

Varjud

            Kannul nii nimetult uluvad

                       

Vaid silmanurgast vargsi neid piidlen

Nad on tuimad ja õõnsad nind mööduvad ruttu

Nii kui sinetav päev vajub õhtu eel uttu

                                   
                  
                            Kuid vähemalt mõtetel ees pole piire...