Sofia

jäi puhkusereisilt mind saatma

üks sõbralik satelliit

ta kaela ent tahaksin murda

ja pageda minema siit

sulgenud silmad ma ehitan müüri

kallis, ma lähen

ehk teinekord näeb

ah ära usu, kuni su silmad

mind õgivad

sammud ma minema säen

face pretty face

round opals shadowed by a curve

of angelwings I see

pink petals garnishing your smile

what pretty face, it beams

the rays of neversetting sun

caress your every step

what pretty face, to fall in love

it beckons, and to peck

to softly peck your rosy cheeks

a man could not resist

and I as well I stare in awe

bewitched

as I insist

say pretty face your hidden worth

what treasures do you keep

if nothing then in wrinkles hope

I see your pretty cheeks

a pretty face is in itself

yeah, just a pretty face

but wrinkles, they reveal it all –

the life you’ve lived

if happily

your actions have a trace

your thoughts, if there, appear

all on your pretty face

indeed

you think that you don’t need it

and surely live without

but no, a flesh full creature

demands a lot of... flesh

so stop demure denial

and dress up to impress

be sure to catch attention

be sure to ignite lust

and in the morning naked

the sun ignites the clouds

wake in a rain or fire

in someone’s arms you must

ilus ja kole

mis on ilus?

puhuda tuulega juttu

tõsta tunnetelt loor

mähkuda suveöö uttu

ja kuulata – konnadekoor

mis on kole?

rebida liblikalt tiivad

Kahju

usaldamatus pühib sõbrad mu teelt

ehk haavunud olen ma liialt

3-4 maski mu siiruse ees

kes lõplikult võtaks need viia?

reklaamide tuimad nimetud näod

vaid nemad on jäänud mind mõistma

kuna pisarais silmile küünistan käed

kui elurõõm nina ees hõiskab

raske on maailmas elada üksi

hääletult nutta kui paugutan uksi

kord põlema süüdatud sillad

ei kanna mind enam, on hilja

Ebakindlus

Kui omaksin tiibu siis kärbitaks neidki

Et lendama eales ei küündiks mu keha

Ehk niimoodi taga on kiusatud teidki

Ja päästmine pole ju enese teha?

Ma pidevalt tunnen, et kõik on mu vastu

Kui upun, siis õlekõrs murdub mu käes

Ning kallas on kaugele eemale kantud

Kas keegi mind ealeski siis ei näe?

Mu keha on lennus, vaim tammub paigal

Pilk aina kõikjale stoppama jääb

Tiivasuled ei kanna, langen ma aina...

Kuuleb keegi mu vaibuvat häält?

Kui omaksin tiibu... ja neidki mul pole!

Mu auraga piirneb nii kuri kui hea

Kas alati käituma jään nagu oleks

Tiivad mul sündides õlgade peal?

Mul puudub eesmärk, idee ja moto

Ja ma tean, te ei suuda mind mõista

Mu iseloom on nagu Viiking loto

Mida polegi võimalik võita