Kui omaksin tiibu siis kärbitaks neidki
Et lendama eales ei küündiks mu keha
Ehk niimoodi taga on kiusatud teidki
Ja päästmine pole ju enese teha?
Ma pidevalt tunnen, et kõik on mu vastu
Kui upun, siis õlekõrs murdub mu käes
Ning kallas on kaugele eemale kantud
Kas keegi mind ealeski siis ei näe?
Mu keha on lennus, vaim tammub paigal
Pilk aina kõikjale stoppama jääb
Tiivasuled ei kanna, langen ma aina...
Kuuleb keegi mu vaibuvat häält?
Kui omaksin tiibu... ja neidki mul pole!
Mu auraga piirneb nii kuri kui hea
Kas alati käituma jään nagu oleks
Tiivad mul sündides õlgade peal?
Mul puudub eesmärk, idee ja moto
Ja ma tean, te ei suuda mind mõista
Mu iseloom on nagu Viiking loto
Mida polegi võimalik võita
