värskena kui kevadvihm
lummutab mu meelt
sinu pilgu kiirteviht
punguvalt alleelt
sammul mõtiskleval käid
hõbenoolena sa näid
puurivat mu südame
möödud, tardun vaatama
kuidas järjekordse meele
allutamas omale
üha uued hingekeeled
helisema sõrmitsed
kasepungad kahvatavad
kevadlõhnad lahvatavad
leegina mu sõõrmeisse
üleõla nõituna
väärikuse kaotanuna
nälja neetult naeratan
kevadvihm ja kevadlõhnad
lummavad kui vägivald
kujud kurvameelsed kõhnad
kevadpuude kaitse all
