Vuhisen mööda lõputul teel
Hoogu ei hekselda konarus eel
Kümned veetlevad lärmakad varjud
Tänavad läikivad meelekoht karjub
Elada, sõita lõputut rada
Olla rutiiniski lehvivalt vaba
Suudelda tuuli – on tulised need
Metsikusi las mõlgutab meel
Kõrvetab näppe ja kannustab mind
Hinga kui asfalt sa lenda kui lind