sa muigad vaid
sus kustumas on lootus
põikpäiselt viskab kinda sulle daam
sa kummardad, sees väljakutse ootus
ei aimanud, et võidelda veel saad.
kaks hingetõmmet,
käbe ümberpöörd
ja kõverdub revolvrit hoidev sõrm –
daam kadunud.
sa suudled paljast mulda
ja näppudest sul pudenemas põrm.
kas visatud sai heitlust tõotav kinnas
või ulatas neid õrnalt terekäe
ei mõista sa, relv raudsena on vinnas
pilk hägune
ees tulevikku näed